Ood mediteerimisele

Oma esimeses blogipostituses räägin ma tegevusest, mis on muutnud mu elu täielikult - purustanud mu endise isiksuse ja suunanud mind zen teekonnale. Nagu pealkiri vihjab, on selleks mediteerimine. Olen tänaseks mediteerinud ligi poolteist aastat iga päev ja kavatsen seda harjumust hoida elu lõpuni. Teaduslikult tõestatud põhjuseid selleks on äärmiselt palju ja järgnevalt põimin ma nad oma kogemustega.

Ma olen alati kuulunud nende hulka, kellele millegi tõestamiseks tuleb ette näidata teadlaste tõestused. Mediteerimine oli aga Hollywoodi filmidest jätnud mulle üsna kahtlase mulje, justkui oleks tegemist mingi voodoo tegevusega, mida vaid Buddha mungad oma templites päevad läbi praktiseerivad. Tegelikult praktiseerivad mediteerimist ka väga paljud lääne ühiskonna inimesed ja see trend on tohutul tõusuteel. Mediteerimine leidis tee minuni läbi ühe Alar Ojastu ettekande Äripäeva konverentsil, kus ta rääkis sellest, et meie aju on plastiline ning seda on võimalik ümberkujundada ja –struktureerida nii, et see tõstab oluliselt meie elukvaliteeti (ettekanne on vaadatav siin: https://www.youtube.com/watch?v=E05LlgvSMg0). Meie parem ajupoolkera on vastutav selliste oskuste ja omaduste eest nagu meelerahu, loomingulisus, muusika ja kunsti nautimine, teadlikkus, taipamine ning parim loomulik viis kõiki neid arendada on mediteerides. Nii et Alar Ojastu, ma olen Sulle siiralt tänulik ja ootan väga seda hetke, kui saan Sulle käppa visata ja isiklikult aitäh öelda!

Millised hüved on mul mediteerimisega kaasnenud?

Vabanemine negatiivsetest mõtetest. Seda vaikimisi režiimi, kus mõistus eksleb ringi ja mõtleb enamjaolt negatiivseid ja korduvaid mõtteid, on võimalik muuta ja vaigistada. Negatiivseid mõtted, mille all mina kannatasin, olid seotud sellega, et ma võtsin hinge, mida teised inimesed mulle ütlesid. Leidsin tihti ennast enne magamaminekut voodis pidamas sisemonoloogi või –dialoogi, kujutades ette, mida ma järgmine kord sarnases olukorras kellelegi vastu öelda võiksin. See on aga täielik nonsens ja enese piinamine, millest ma ei osanud vabaneda, sest neid mõtteid polnud võimalik kontrollida või ärahoida. Negatiivselt mõtlemine on aga pelgalt harjumus/sõltuvus, mida siiski on võimalik muuta. Sama lugu on ka hirmudega. Mediteerides muutub aju see osa, mis on seotud hirmude ja ärevusega (amüktala), väiksemaks ja vähem aktiivsemaks. Kõikidest hirmudest on võimalik vabaneda ja päriselt ka pidevalt õnnelik olla!

Hetkes elamine. Me elame enesele teadvustamata pidevalt kas minevikus, meenutades ja igatsedes häid mälestusi või kahetsedes ebameeldivaid olukordi, või tulevikus, muretsedes mis kõik juhtuda võib või igatsedes oma planeeritud soojamaareisi. Kõige selle käigus jääb märkamata meid ümbritsev ilu helide, vaadete, lõhnade ja tunnetuste näol, mis muudab iga hetke nauditavaks ja täiuslikuks. Mediteerides suureneb hall ollus meeltega seotud aju piirkondades, mis võimendab aistinguid.

Keskendumine. Mida rohkem elada hetkes ja mida vähem lasta segavatel välisteguritel ja mõtetel oma tähelepanu püüda, seda lihtsam on keskenduda õppimisele, tööle, trenni tegemisele jne. Ei midagi uut, aga paganama raske, kui mõte pidevalt eksleb.

Tingimusteta armastus. Aastate jooksul on mälusse kogunenud kihtide viisi tõekspidamisi, eelarvamusi, maailmavaateid, ideoloogiaid jne, mille all on peidus meie tõeline mina ja armastus. Mediteerimine aitab kihtide rägastiku lahti harutada ja armastuse valla päästa.

Ausus. Kui teiste inimeste arvamus enam ei kõiguta ning eelarvamuste ja tõekspidamiste kihid on lahti harutatud, siis ei ole enam ruumi valedele ja egomängudele. Tõtt rääkimine saab eluviisiks ja võlts inimestel ei ole enam su elus ruumi. Tõde võib vahel olla raske öelda ja valus kuulda, kuid mitte tõtt rääkimine ei lähe lihtsalt enam sinu päris minaga kokku.

Mittereageerimine väljaütlemistele, olukordadele ja oma mõtetele. Meie loomuses on reageerida kõigele elus toimuvale kogemuste ja omandatud teadmiste põhjal. Tihti tulevad sellised reageeringud automaatselt ja me ei käitu teadlikult. Automaatselt reageerimise asemel tuleks kriitilistes situatsioonides teha üks „samm tagasi“ enesesse, pöörata tähelepanu oma kehasse ja seejärel vastata lähtudes oma intuitsioonist (to respond, not to react). Ja üleüldse ei ole vaja kõigele kogu aeg reageerida.

Vabanemine sõltuvustest. Inimeste elu juhivad suuresti erinevad sõltuvused: šokolaad, pitsa, seks, alkohol, nikotiin, teleka vaatamine, videomängud, hasartmängud, ekstreemsused jne. Harjumusel on suur jõud ja väga palju mõjutab meid ka ümbritsev keskkond. Kui aga näha selgelt, kes me tegelikult oleme ja mis tegelikult elus oluline on, siis justkui tõmmatakse sõltuvustelt vaip alt ära ja nad ei kontrolli enam meie elusid. Kui olla vähem huvitatud naudingutest, sillutab see tee kõrgematele energiatele ja maailm lõdvendab oma haaret me üle.

Andestamine, kaastunne, mõistmine, aktsepteerimine, lahti laskmine. Mediteerimine on kõik need omadused mus viinud „järgmisele tasemele.“ Ja mis peamine - ka enda suhtes. Kui sa ei suuda endale andestada ning ennast aktsepteerida ja armastada, siis ei suuda sa lõpuni ka teiste suhtes neid omadusi üles näidata. Kõik suhted jäävad tegelikult pinnapealseteks seni, kuni oled lõpuks endaga rahu sõlminud.

http://reallifeglobal.com/

Tundub uskumatuna, et kõiki neid hüvesid saab pakkuda pelgalt üks tegevus või õigupoolest tegevusetus. Lühidalt öeldes käib mediteerimine nii: istud vaikuses mugavasse tooli, võid silmad lahti hoida ja kindlat punkti jälgida või ka kinni panna, hingad alustuseks sügavalt sisse-välja, vabastad end mõtetest ja lihtsalt oled. Mõne sekundi pärast tuleb mõni mõte, näiteks „ma pean poest hiljem läbi käima.“ Sel hetkel ütled endale mõttes: „see on kõigest mõte“ ja lased sellel mõttel minna. Mõne aja pärast ilmub uus mõte teadvusse: „mul on vaja see email ära saata.“ Taaskord endale mõttes: „see on ainult mõte“ ja ei lähe selle rongiga kaasa, vaid lased tal minna. On veel mitmeid nüansse, mida meeles pidada, aga põhimõtteliselt nii lihtsalt see käibki! Meie mõistusele tundub see nii igav, kuna pidevalt on vaja ju millelegi mõelda, aga tegelikult on mõttevaba aeg just see, mida mõistusel arenguks vaja on.

Oluline märksõna on siinkohal järjepidavus. Nii nagu ei saa ühe korra jõusaalis pumpamas käies musklimeheks, ei ole efekti ka mediteerimisest, kui seda teha ühe korra või aeg ajalt. Aju on nagu lihas, mis vajab pidevat treenimist ja seega tuleb mediteerimist praktiseerida iga päev. Alustuseks piisab kasvõi 10, 15 või 20 minutit päevas.

Mediteerimine on parim kingitus, mida saad teha endale ja sind ümbritsevatele inimestele!