Ood mediteerimisele
Oma esimeses blogipostituses räägin ma
tegevusest, mis on muutnud mu elu täielikult - purustanud mu endise isiksuse ja
suunanud mind zen teekonnale. Nagu pealkiri vihjab, on selleks mediteerimine. Olen
tänaseks mediteerinud ligi poolteist aastat iga päev ja kavatsen seda harjumust
hoida elu lõpuni. Teaduslikult tõestatud põhjuseid selleks on äärmiselt palju
ja järgnevalt põimin ma nad oma kogemustega.
Millised hüved on mul mediteerimisega kaasnenud?
Vabanemine
negatiivsetest mõtetest. Seda vaikimisi režiimi, kus
mõistus eksleb ringi ja mõtleb enamjaolt negatiivseid ja korduvaid mõtteid, on
võimalik muuta ja vaigistada. Negatiivseid mõtted, mille all mina kannatasin,
olid seotud sellega, et ma võtsin hinge, mida teised inimesed mulle ütlesid.
Leidsin tihti ennast enne magamaminekut voodis pidamas sisemonoloogi või
–dialoogi, kujutades ette, mida ma järgmine kord sarnases olukorras kellelegi
vastu öelda võiksin. See on aga täielik nonsens ja enese piinamine, millest ma
ei osanud vabaneda, sest neid mõtteid polnud võimalik kontrollida või ärahoida.
Negatiivselt mõtlemine on aga pelgalt harjumus/sõltuvus, mida siiski on
võimalik muuta. Sama lugu on ka hirmudega. Mediteerides muutub aju see osa, mis
on seotud hirmude ja ärevusega (amüktala), väiksemaks ja vähem aktiivsemaks.
Kõikidest hirmudest on võimalik vabaneda ja päriselt ka pidevalt õnnelik olla!
Hetkes
elamine. Me elame enesele teadvustamata pidevalt kas
minevikus, meenutades ja igatsedes häid mälestusi või kahetsedes ebameeldivaid
olukordi, või tulevikus, muretsedes mis kõik juhtuda võib või igatsedes oma
planeeritud soojamaareisi. Kõige selle käigus jääb märkamata meid ümbritsev ilu
helide, vaadete, lõhnade ja tunnetuste näol, mis muudab iga hetke nauditavaks
ja täiuslikuks. Mediteerides suureneb hall ollus meeltega seotud aju
piirkondades, mis võimendab aistinguid.
Keskendumine. Mida rohkem elada hetkes ja mida vähem lasta segavatel välisteguritel ja
mõtetel oma tähelepanu püüda, seda lihtsam on keskenduda õppimisele, tööle,
trenni tegemisele jne. Ei midagi uut, aga paganama raske, kui mõte pidevalt
eksleb.
Ausus. Kui teiste inimeste arvamus enam ei kõiguta ning eelarvamuste ja
tõekspidamiste kihid on lahti harutatud, siis ei ole enam ruumi valedele ja
egomängudele. Tõtt rääkimine saab eluviisiks ja võlts inimestel ei ole enam su
elus ruumi. Tõde võib vahel olla raske öelda ja valus kuulda, kuid mitte tõtt
rääkimine ei lähe lihtsalt enam sinu päris minaga kokku.
Mittereageerimine
väljaütlemistele, olukordadele ja oma mõtetele. Meie
loomuses on reageerida kõigele elus toimuvale kogemuste ja omandatud teadmiste
põhjal. Tihti tulevad sellised reageeringud automaatselt ja me ei käitu
teadlikult. Automaatselt reageerimise asemel tuleks kriitilistes
situatsioonides teha üks „samm tagasi“ enesesse, pöörata tähelepanu oma kehasse
ja seejärel vastata lähtudes oma intuitsioonist (to respond, not to react). Ja üleüldse ei ole vaja kõigele kogu aeg
reageerida.
Vabanemine
sõltuvustest. Inimeste elu juhivad suuresti erinevad
sõltuvused: šokolaad, pitsa, seks, alkohol, nikotiin, teleka vaatamine,
videomängud, hasartmängud, ekstreemsused jne. Harjumusel on suur jõud ja väga
palju mõjutab meid ka ümbritsev keskkond. Kui aga näha selgelt, kes me
tegelikult oleme ja mis tegelikult elus oluline on, siis justkui tõmmatakse sõltuvustelt
vaip alt ära ja nad ei kontrolli enam meie elusid. Kui olla vähem huvitatud
naudingutest, sillutab see tee kõrgematele energiatele ja maailm lõdvendab oma
haaret me üle.
![]() |
http://reallifeglobal.com/ |
Tundub uskumatuna, et kõiki neid hüvesid saab
pakkuda pelgalt üks tegevus või õigupoolest tegevusetus. Lühidalt öeldes käib
mediteerimine nii: istud vaikuses mugavasse tooli, võid silmad lahti hoida ja
kindlat punkti jälgida või ka kinni panna, hingad alustuseks sügavalt
sisse-välja, vabastad end mõtetest ja lihtsalt oled. Mõne sekundi pärast tuleb
mõni mõte, näiteks „ma pean poest hiljem läbi käima.“ Sel hetkel ütled endale
mõttes: „see on kõigest mõte“ ja lased sellel mõttel minna. Mõne aja pärast
ilmub uus mõte teadvusse: „mul on vaja see email ära saata.“ Taaskord endale
mõttes: „see on ainult mõte“ ja ei lähe selle rongiga kaasa, vaid lased tal minna.
On veel mitmeid nüansse, mida meeles pidada, aga põhimõtteliselt nii lihtsalt
see käibki! Meie mõistusele tundub see nii igav, kuna pidevalt on vaja ju
millelegi mõelda, aga tegelikult on mõttevaba aeg just see, mida mõistusel
arenguks vaja on.
Oluline märksõna on siinkohal järjepidavus. Nii nagu ei saa ühe korra
jõusaalis pumpamas käies musklimeheks, ei ole efekti ka mediteerimisest, kui
seda teha ühe korra või aeg ajalt. Aju on nagu lihas, mis vajab pidevat
treenimist ja seega tuleb mediteerimist praktiseerida iga päev. Alustuseks
piisab kasvõi 10, 15 või 20 minutit päevas.